Üks ilus luule,

mis viib mõtte tuulte.

Toob neiule sära silmadesse,

kirjutasin ma siia,

peas ilusad mõtted,

südames hea tahe.

…..........................................

Mul on üks külaline, ta puistab liiva silma,

see liiv toob une silma, kes see küll on?

See on meie kallis unemati,

kes iga õhtu teeb oma tööd.

Toob ilusaid unenägusi suure kotiga,

mis on vikerkaare värviline ja paelaks hommiku kaste pärlitest kee.

Ta liiva valmistab valge pilve peal tuulikus,

mida käitab soe tuuleke, nii see veski töötab seal ammust aas ja see ei jää seisma kunagi.

...........................

Et näeks su ilusaid silmi,

mis kenamad kui film.

Et näeks su kuldseid juukseid,

kui sa teel käid.

Su naerul suud,

mis kenam kui kuu.

….............

Ilus lill on rukkilill,

ta kasvab vilja sees.

Ilusad sinised õied tal,

mis kutsuvad noppima.

Neid pärjaks punub kena neiu,

kes leidis põllult kena leiu.

Ühe kauni õie,

mille ta lisas oma pärga.

Kui ta pärja pani pähe,

seda ilu siis kaugele näha.

Nii ilusaks muutub maa ja ilm,

kenamaks lähevad neiu silmad.

…..............................

Magusat lõhna on täis maa ja ilm,

mis küll nii hurmavat lõhna levitab?

See on puu millel kaunid õied,

mis talvel köha ravivad.

See lõhn nii hea,

sa seda tea.

Puu juurte läed ja need ära nopid,

tuppa tood need kuivama.

Toas ka nüüd hea lõhn,

mis parem, kui parfüüm poes.

See lõhn viib mõtted lendama,

ilusat luulet looma.

…..........................