Üks tähistaevas me kohal,

seal kuu ja tähed säravad.

Kuu kumab nagu suu kaunid huuled,

tähed säravad nagu su kaunid silmad.

Vahel seal virmalisi näha võib,

need säravad nagu su kuldsed juuksed.

Seda ilu öösiti jagub,

nagu süda sees tagub.

…....................

Üks väike täheke vilgub taevas,

seal tähtede laevas.

Mille kapteniks suur kuu,

millel alati naerul suu.

Laineteks laeval on virmalised,

mis löövad laeva ümber kirmaskit.

Muusikuks on üks kummaline komeet,

kes aina esitab oma loomet.

…......

Nägin täna üht ilusad oksa,

mille küljes pehmet tutid.

Mis nagu jäneste saba tutid,

mida korjama nüüd ruttan.

Oh, kui pehmed on need,

väikesed karva tutid.

Milles kevad tuul oma vallatusi teeb,

samas jões vesi keeb.

Ei jõua seda ilu kiita,

hea on jõe ääres aega viita.

Kaldal õitsevad sinililled,

mis sama ilusad kui Su sinised silmad.

…...............................

Kevad,

kaunid riimid,

südamete kokku liimijad,

armunuid südameid kokku viivad,

nii kohtuvad üks poiss ja üks kaunis neiu,

kes on kauni kevade ilu lummuses,

südametes kaunis armu leek,

mida sütitas soe päike,

mis taevas kõrgel,

sooja annab,

Neile.